Mida erialaste füüsiliste võimete arendamisega mängijatel võita on? Mänguaega!
Korvpall on võistlusmäng, mis viimastel aastakümnetel on väga oluliselt muutunud. Reeglitemuudatused on toonud kaasa selle, et mäng on läinud järjest kiiremaks ja füüsiliselt väljakutsuvamaks. Korralikud füüsilised võimed on tipptasemel hädavajalikud ning noorte- ja harrastustasemel on võimalik läbi parema füüsilise vormi konkurentide ees oluline edu saada.
Pikalt laste ja noorte korvpallitreenerina töötanud Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu teab, mida erialaste füüsiliste võimete arendamisega mängijatel võita on – mänguaega! “Korvpall on kehakontaktiga sportmäng, kus meeskondlik edu sõltub suurel määral kolmest komponendist: mängijate füüsilisest võimekusest, tehnilistest oskustest ning individuaalsest ja meeskondlikust taktikast. Kusjuures kahe viimase punkti juures mängib samuti füüsis olulist rolli. Korvpalluriks olemine esitab kehale füüsiliselt väga suured ja kohati ka vastuolulised väljakutsed,” selgitab Põllu.
Korvpallitehnika jaguneb veel laias laastus kaheks: ilma pallita tehnika ja palliga tehnika. Nende edukas sooritamine on omakorda otseses seoses füüsiliste võimetega. Näiteks ilma pallita tehnika alla kuuluvad erinevad ründe- ja kaitsemängus kasutatavad liikumistehnika elemendid: stardid, peatused, suunamuutused, lõiked, hüpped ühelt ja kahelt jalalt, maandumised, väljaasted erinevates suundades, pöörded, katted, katete vastu kaitsemäng, kaitseasendis liikumine, closeout, kaitselaua blokeerimine ja ründelauda minemine.
Hea füüsilise ettevalmistusega mängija, suudab kõike neid elemente paremini sooritada kui nõrga füüsilise ettevalmistusega mängija. Sest kõigi nende tegevuste juures on oluline nii jõud, kiirus kui ka liigeste optimaalne liikuvus. Näiteks ei saa põlvist kõverdada ja seejuures head tasakaalustatud asendit säilitada, kui hüppeliigese liikuvus sirutus-painutus suunal on piiratud. See omakorda mõjutab negatiivselt kiiret starti ja suunamuutust, mis nõuavad reie- ja tuharalihaste jõu rakendamiseks soodsaid nurkasid põlve- ja puusaliigeses. Samas pöörete ja suunamuutuste sooritamine nõuab alajäseme liigestelt külgsuunas hoopis
stabiilsust.
Palliga tehnika juures tagab jõud liigutuste stabiilsuse ja kiiruse. Tuleb arvestada, et korvpallis tuleb tuleb tehnilisi elemente sooritada kaitsemängijate surve alla ja ka kehakontakti olukordades. Näiteks võib nõrga füüsisega muidu osav põrgataja hätta jääda kohe, kui peab põrgatama hea füüsisega kaitsja vastu. Samuti on kiirete ja täpsete söötude jaoks vajalik nii kerelihaste stabiilsus kui ka ülakeha ja ülejäsemete jõud ja kiirus. Hea visketehnika eeldab lisaks jõuvõimetele aga head liikuvust õla- ja randmeliigeses.
Taktikalises plaanis annab annab mängijate hea füüsiline võimekus treeneritele mänguplaani valikuks suuremad võimalused. Kas on võimalik mängida kiiret rünnakut ja agressiivset kaitset? Kas mängijad suudavad kaitsta erinevate positsioonide ründajaid, mis annaks võimaluse kaitses vahetada? Kas mängijatel on piisavalt jõudu ja kiirust, et võidelda ründelaudade pärast? Kas pikk mängija suudab kiirelt pick and roll mängu korral välja astuda? Kas perimeetrimängijad suudavad low postis endast pikema mängija vastu positsiooni pärast võidelda ja edukalt kaitset mängida? Kui palju saab kaitses abistada, et oma mängijale taas vajadusel kiiret peale jõuda?
“Kõik need olukorrad nõuavad mängijatelt head füüsist ja mida mitmekülgsemalt saab treener mängijat kasutada, seda rohkem on tal võimalus mänguaega teenida,” on ka TalTechi Korvpallikooli noorte korvpallurite füüsilise võimekuse eest hoolitsev Põllu veendunud, et hea füüsis on mängijale parim trumpkaart mänguminutite teenimiseks.
Jõud ja lihasmass. Mõjutab positiivselt mängija enesekindlust. Annab eelised väljakul positsiooni pärast võitlemisel nii kaitses kui rünnakul (tõhusam lauavõitlus ja kvaliteetsemad katted). Suurem lihasmass kaitseb vigastuste eest.
Kiirus ja kiirendus. Annab mängijale eelise nii kiirrünnakute alustamiseks kui ründelauda minekuks. Rünnakul annab võimaluse 1-1 olukordades kaitse üle mängida, sooritada lihtsamalt lõikeid palli saamiseks, panna kvaliteetsemaid katteid. Kaitses annab võimaluse edukamalt sooritada vaheltlõikeid ja kaaslasi abistada.
Painduvus. Ülemäärane painduvus ei anna korvpallurile mingeid eeliseid, kuid painduvus peab olema optimaalne, et see ei seaks mängijale korvpallimänguks vajalike tehnikaelementide sooritamiseks piiranguid.
Vastupidavus. Oluline taastumise ja tervise seisukohalt. Hea vastupidavusega mängija talub mängus kauem kõrget intensiivust ja omab paremaid taastumisvõimeid nii mängus kui treeningute ja võistluste järel. See omakorda loob tingimused tugevamateks treeninguteks.
[…] Pikalt laste ja noorte korvpallitreenerina töötanud Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu teab, mida erialaste füüsiliste võimete arendamisega mängijatel võita on – mänguaega! “Korvpall on kehakontaktiga sportmäng, kus meeskondlik edu sõltub suurel määral kolmest komponendist: mängijate füüsilisest võimekusest, tehnilistest oskustest ning individuaalsest ja meeskondlikust taktikast. Kusjuures kahe viimase punkti juures mängib samuti füüsis olulist rolli. Korvpalluriks olemine esitab kehale füüsiliselt väga suured ja kohati ka vastuolulised väljakutsed,” selgitab Põllu Uus Tase Treeningus veebilehel. […]