Alari Põllu Delfi saatele Basket TV: treenimist pole Vabariigi Valitsus kellelgi ära keelanud
Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu paluti oma ekspertiisi avama Delfi TV saates “Basket TV”, kus Alari arutles korvpalliringkondades väga kuumal teemal, miks Eesti noorkorvpallurid jäävad füüsilistelt võimetelt lähinaabritele alla. Pikalt ise korvpallitreenerina töötanud ja viimasel ajal just füüsiliste võimete treenimisele keskendunud Põllu andis intervjuu pärast õues läbi viidud harjutuskorda TalTechi korvpallikooli noorkorvpalluritele.
“Kui seda teemat üldistada, siis olen mina ka negatiivsel foonil. Pigem näen ka, et (noorkorvpallurite kehaline võimekus) on halb. On muidugi üksikuid erandeid, aga nende põhjal ei saa järeldusi teha, et asjad head oleks. Üsna kindlalt võin väita, et selline, nagu see seis meil siin Eestis on, siis tehakse (trenni) kas vähe või valesti,” ütles Alari saates julgelt välja.
Miks ikkagi trenni vähe tehakse? “Üks asi on see, et ei teadvustata endale (vajadust). Võib-olla pole ka oskuseid ja teadmisi. Kui seda peetaks oluliseks, siis treenerid näeksid selle nimel vaeva, sest iga treener tahab olla hea,” vastas ta.
Põllu sõnul on asjad läinud paremaks selles aspektis, et järjest rohkem klubisid kasutavad üldkehalise ettevalmistuse treenereid. “Kui ma 2000-ndate aastate alguses ise korvpallitreenerina alustasin, siis ma ei tea, et kuskil üldse oleks olnud eraldi üldfüüsilise treenereid,” sõnas ta ja loetles ette rea klubisid, kus tänaseks olukord on muutunud.
Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari hinnangul võiks kehakultuuriharidusega korvpallitreener algtasemel noortegruppide kehalise võimekuse arendamisega ise hakkama saada. Ilma erialase kõrghariduseta treeneritel, kes võib-olla otse mängijakarjääri järel sellesse ametisse astunud omades vaid n-ö treenija kogemust, võib see pilt ühekülgseks jääda.
“Tehakse ainult läbi oma kogemuse: minuga tehti nii, ma teen nüüd ka nii. Aga peame aru saama, et ajad on tohutult muutunud. Tuleb trenni teha rohkem ja veel enam üldfüüsilistele võimetele tähelepanu pöörata kui 20-30 aastat tagasi. Iseseisvat treenimist on väga vähe ning kogu liikumine ja koormus, mida keha vajab on tarvis trennis kätte saada,” selgitas Põllu.
Pikalt erinevate nii tüdrukute kui poiste noortekoondistega tegelenud treener Marko Parkonen oli saates samuti seisukohal, et meie noorkorvpallurid jäävad just füüsiliselt konkurentidele alla. Audentese Spordigümnaasiumi tüdrukute osakonna peatreeneri sõnul on asjalood eriti hullud just U14 ja U16 vanuseklassides.
Samuti oli Parkonen päri sellega, et tänapäeva lastel on hoovispordi ja igapäevase liikumise osakaal jäänud ülimalt väikeseks. “Tallinna laste kohta võib julgelt öelda, et rohkem kui 50% jaoks on treening ainuke koormus. Vähesed käivad vabal ajal midagi tegemas. Hea, kui nad üldse õues käivad. Nii see kahjuks on. Seetõttu tulebki neid trennides aidata nii palju kui võimalik.”
Kuna kehv füüsiline ettevalmistus teeb korvpalluri lihtsamaks märklauaks vigastuste jaoks, tuleb eriti praegusel koroonaviirusest tingitud mängupausi ajal endaga tegeleda. “Koroonapausi ajal on Harjumaal ja Ida-Virumaal küll peatatud võistkondlikud trennid, aga treenimist pole Vabariigi Valitsus kellelgi ära keelanud. Nüüd ongi klubide ja mängijate asi vaadata, kuidas seda teha,” ergutas Alari kõiki noorkorvpallureid ennast kätte võtma.
“Vigastuste ennetamisel on jõu ja füüsilise võimekuse treeningud esmatähtsad. Praegu ei saa jõudu küll mugavalt jõusaalis teha, aga saab jõuharjutusi teha iseseisvalt ka kodustes tingimustes, kui on teadmisi,” lisas Põllu. Tema sõnul ei tohiks hooaja jätkumisel vigastused neil sportlastel probleemiks saada, kes praeguse pausi ajal on endale teadvustanud üldkehaliste treeningute tähtsust.
Vaata kõnealust Basket TV saadet:
