FOTOD | MM-finaalturniiril käinud saalihokinaised naudivad üldfüüsilise treeninguid
Uus Tase Treeningus peatreeneri Alari Põllu käe all on viimasel kahel hooajal oma füüsilist võimekust käinud arendamas SK Link/Saku saalihokiklubi ja Eesti naistekoondise saalihokimängijad. Eelmisel aastal alanud koostöö jättis SK Link/Saku neidudele nii hea mulje, et sügisel toodi trenni ka mitmed teistes tiimides mängivad koondisekaaslased, et valmistuda maailmameistrivõistluste finaalturniiriks.
“Sellel hooajal alustasime temaga sügisel, eelmisel kevadel tegime ka ühe treeningsessiooni,” räägib Eesti naistekoondislane Kristi Rickberg. “Mullu tulime trenni oma klubi mängijatega, et play-off’iks ennast ette valmistada. Tundsime, et meil jäi mängudes midagi puudu. Arvan, et see mõjus meile väga hästi. Kuna sel hooajal käisime rahvusnaiskonnaga maailmameistrivõistlustel, siis tulime enne seda koondise tüdrukutega füüsilist põhja laduma.”
Eesti naiskond sai 2019. aasta detsembris Šveitsis peetud MM-il alagrupis kolmest mängust ühe võidu, kui 6:4 suudeti üle mängida Jaapani esindus. Norrale vannuti alla 4:7 ja Taanile 2:6. Kohamängudel alistati esmalt lisaaja järel USA 4:3, kuid seejärel kaotati alagrupikaaslasele Jaapanile 3:4 ja lõpetati 14. kohaga.
Ründajana rahvusnaiskonnas tegutsev Rickberg kinnitab, et spetsiaalsete treeningutega erialaste füüsiliste võimete arendamisele keskendumine on andnud konkreetseid tulemusi: “Alaril on väga mitmekülgsed trennid – arendame kiirust, vastupidavust, reaktsiooni jne. Näha on, et ta mõtleb meie trennid hästi läbi just saalihokit silmas pidades. Oleme isekeskis rääkinud, et paljude naiste puhul on mängudes näha, kuidas spurdid on läinud kiiremaks ja hoolega trennis käinud naistel on füüsiline tase kindlasti tõusnud.”
Igapäevases elus kohtunikuna tegutsev Rickberg ei varjagi, et kohati on erialase füüsilise võimekuse arendamine väga raske. Tema sõnul on teisest küljest just seda Alari Põllu juurde tuldud otsima. “Tahame, et peaks pingutama, sest siis kasvad sportlasena ja arened mängijana. Sügisel teadsime mõnikord trenni tulles ette, et ootavad väga rasked intervalljooksud. See oli suur kannatamine, aga kui saime tehtud, siis oli väga mõnus,” meenutab Rickberg muigega.
Äsjasel MM-finaalturniiril ühe värava ja kolm söödupunkti kirja saanud ründaja sõnul on saalihokis füüsiliste võimete osakaal muutumas järjest tähtsamaks. “Saalihoki on küll väga tehniline, kuid läheb seejuures ka järjest kiiremaks ja füüsilisemaks. Kiirus peaks olema saalihokimängija juures üheks peamiseks omaduseks. Mina olen kogu karjääri olnud pigem mängija, kelle jaoks füüsilised võimed pole olnud trumbiks,” selgitab Rickberg ja lisab, et on endas näinud korralikku arengut. “Seda loeb välja kasvõi numbritest. Kui jookseme trennis aja peale spurte, siis reaalselt näeme, kuidas numbrid iga korraga väiksemaks jäävad. On näha, et Alari trennid töötavad!”
Kuidas ennast amatöörsportlasena motiveerida maksimaalselt kõrgel tasemel spordiga tegelema? Rickbergil on sellele küsimusele vastus olemas: “Ma olen saalihokiga tegelenud 15-16 aastat ja mõne tüdrukuga 10-15 aastat koos mänginud. See on mu teine pere ja seetõttu on seltskond supertore. Ma ei saa öelda, et üldfüüsilise trennid oleksid mu lemmikud, ikka on kõige toredam ju mängida, aga ma ei pea ennast trenni tulema sundima. Annan endale aru, et väljakul paremaks saamiseks on see väga kasulik. Teiseks saab maailma kõige toredamate inimestega aega veeta ja lisaks on meil Alari näol ka fantastiline treener. Kui ma hommikul üles ärkan ja tööle lähen, siis teadmine õhtusest trennist hoiab mind rõõmsana – on, mida oodata!”
