Blogi

Alari Põllu: pole võimalik spordis edukas olla, kui füüsiline keha seab piiranguid

Autor: Kategooria:Treenimine 26/01/2020

Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu kirg on aidata erinevate alade sportlastel tõsta oma füüsilist võimekust ja seeläbi parandada sooritust põhialal. Alapõhine üldfüüsiline treening on palju enamat kui lihtsalt metsas sörkimine või jõusaalis hantlitega biitsepsi pumpamine. Alari ja Uus Tase Treeningus ootab enda juurde noorsportlasi, harrastajaid ja oma ala tippe, kes on motiveeritud ja täis tahet konkreetse eesmärgi nimel tööd tegema.

Väga levinud on mõtteviis, et parema füüsilise võimekuse jaoks tuleb “käia” jõusaalis. Jõusaalides on olemas kõik vahendid, et treenida väga mitmekülgselt, kuid siiski suunatakse enamasti inimesi automaatselt traditsioonilise kulturismitreeningu suunas. Kui spordiharrastaja treenib jõusaalis eesmärgiga parandada füüsilist võimekust oma põhialal, siis peab treening olema eesmärgistatud ja alapõhine. Siin tulebki appi Uus Tase Treeningus.

“Kui räägime tüüpilisest kulturismitreeningust, siis see on spordialapõhisest üldfüüsilisest treeningust väga erinev,” selgitab Uus Tase Treeningus peatreener Alari Põllu. “Lõpuks oleneb kõik ikkagi eesmärgist. Kui sportlasel on mingil perioodil vaja oma alast lähtuvalt ka lihasmassi kasvatada, siis võib tegevus olla sarnane traditsioonilise kulturismitreeninguga.”

Ise harrastajana korvpalli mänginud, korralikul tasemel pikamaajooksuga tegelenud ja kahel korral ka täispika triatloni läbinud Alari sõnul saab ka jõusaalis treenida väga erinevatel eesmärkidel ja see on erinevate alade sportlastele asendamatu koht kõigi oma võimalustega. Küll aga peab sportlane seejuures kas ise või treeneri abiga teadma, milleks, mida, kuidas ja kui palju ta teeb, sest kõige olulisem on, et füüsilise võimekuse kasv kanduks positiivselt üle sportlase võistlustegevusse ja avalduks seal parema soorituse näol, mitte ei piirduks vaid kasvuna treeningharjutustes.

“Alapõhisest füüsiliste võimete arendamisest saavad lisaks tippsportlastele kasu ka noored ja harrastajad, aga see pole päris must-valge teema,” sõnab Põllu, “noorsportlaste puhul on alapõhisest lähenemisest kindlasti kasu, aga pikas vaates pole see ainuõige lähenemine. Harrastajate puhul oleneb palju sportlase tasemest, kuid tavaliselt on siin kohane õige kombinatsioon noor- ja tippsportlase treeningust. Tippude puhul ilma alapõhise treeninguta ei saa, kuid reeglina on heal tasemel atleetidel all hea üldkehalise ettevalmistuse baas.”

Selleks, et konkreetsele sportlasele kõige rohkem kasu oleks, peab lähenema inimesele võimalikult individuaalselt, et tagada optimaalne treeningkoormus. “Noorsportlaste puhul tuleb esmajoones arvestada nende bioloogilist vanust ja senist treeningkogemust. Suurem rõhk pannakse üldkehalisele ettevalmistusele, tervise tugevdamisele ja keha harmoonilisele arendamisele,” tõi Põllu välja põhilise.

Kogenud treener on töötanud ka harrastajate ja tippsportlastega: “Harrastaja treening sõltub suuresti tema ambitsioonidest ja kasutada olevast ajast. Täiskasvanud harrastaja treening ei pruugigi parimal juhul palju erineda tippsportlase omast. Tippudel on esmatähtis tulemus, mistõttu on kõige olulisem spetsiaalkehaline ja erialane kehaline ettevalmistus. Tugev üldkehaline baas ja hea tervis peaks olema loodud juba varasema ettevalmistuse käigus ja seda peaks treeningutega vaid säilitama, et keha suudaks taastuda tugevatest spetsiaalettevalmistus- ja erialatreeningutest.”

Kui tippsportlastel on iseenesestmõistetav, et lisaks erialaoskuste arendamisele treenitakse ka füüsilisi võimeid, siis noorsportlastel ja harrastajatel peaks see olema sama loomulik. “Inimesele ja eriti sportlasele on tema keha töövahendiks ja selle eest peab väga hästi hoolitsema. Sport nõuab oma keha kasutamist ja pole võimalik oma alal edukas olla, kui füüsiline keha seab selleks piiranguid,” räägib Uus Tase Treeningus peatreener.

Põllu lisab samal teemal: “Erinevatel spordialadel on küll tehnikal ja liigutusvilumusel ääretult suur roll, kuid igal alal on lõpuks edukam ikkagi see, kes suudab liigutusi sooritada konkurentidest kas kiiremini, tugevamini või kauem. Lisaks on spordialad sageli küllalt ühekülgsed ja seetõttu on vaja treeningutel pöörata tähelepanu ka teistele komponentidele, et vältida ületreeningut. Näiteks hästi planeeritud jõutreenigud on sportlasele parimaks vigastuste ennetamise vahendiks ja õigesti sooritatud vastupidavustreeningud tugevdavad sportlase tervist ja suurendavad üldist taastumisvõimekust.”

Keda ootab Uus Tase Treeningus ja Alari enda juurde treenima? “Ma ei seaks siin spordialade lõikes mingeid piire. Minu jaoks on oluline, et siia jõuaks inimene, kes on ise motiveeritud oma lemmikspordialal paremaks saama. Ma teen oma tööd väga suure pühendumise ja põhjalikkusega ning mul oleks lihtsalt kahju ajast, mis kulub kellegi vaba aja sisustamiseks, kui seda saanuks kasutada kellegi teise reaalse abistamise tarvis. Minu jaoks pole oluline, kas juhendatav on võistkonna- või individuaalala sportlane, noorsportlane, harrastaja või tipptegija – tal peaks olema sportlik eesmärk ja see võiks olla reaalselt mõõdetav. See sütitab mind parimat tegevuskava välja mõtlema ja ellu viima,” sõnab Põllu lõpetuseks.

Kommenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

    Cart